Me suudame aidata!
Geshe Pema Dorjee on sündinud Tiibetis. Lapsena jõudis ta perega Indiasse pagulusse. Ta õppis budistlikku filosoofiat Dharamsalas Dialectic Institute'is ning jõudis paguluses esimesena geshe kraadini (see vastab filosoofiadoktorile). Geshe Pema Dorjee on olnud Dharamsala Lasteküla direktor ning samuti College of Higher Tibetan Studies direktor. Praegu elustab Rinpotshe Tema Pühaduse Dalai-laama palvel tiibeti budismi bodong-traditsiooni. Lisaks sellele on ta aastaid käinud budistlikke õpetusi jagamas Iisraelis, Rootsis, Inglismaal, Soomes ning mujal. Juba mitu aastat on tema õpetusi käinud kuulamas ka mitmed eestlased. Nende kaudu ongi nüüd jõudnud Eestisse palve toetada selle traditsiooni, millest midagi ei tea isegi paljud tiibetlased, taaselustamist.
Bodong-traditsioonist
Budism jõudis Tiibetisse 600. aastatel, esimese religioosse kuninga Songtsen Gampo valitsemise ajal. 10.-12. sajandiks kujunes välja neli peamist ja meile hästi tuntud tiibeti budismi suunda: ningma, geluk (15. sajandiks, algselt oli selle nimetuseks kadam), kagjü ja sakja. Vähe on meil aga teada bodong-suunast, kuigi - Bodong E klooster rajati juba aastal 1049 ja sellest kujunes oma aja suurimaid budistlikke õpikeskusi.
Bodongi traditsiooni rajajaks on Bodong Rinchen Tsemo, kes sai õpetust Drubthob Semo Chewalt. 15. sajandil pani Bodong Panchen Chogley Namgyal kirja selle suuna ühe tähtsama teose, 135-osalise "De-nyid due-pa", mille igas osas on 500 kahepoolset lehekülge. Teose pikem versioon koosneb 110 osast, keskmine 20 osast, lühendatud verisoonis on kaks, ja eriti lühikeses kokkuvõttes üks osa.
Bodong Panchen Chogley Namgyal oli esimese dalai-laama, Gedün Drubi, õpetajaid, ja just temalt sai Gedün Drub aunimetuse "Tham-che Khyen-pa" - Kõiketeadja. See aunimetus on olnud sealtpeale kõigil dalai-laamadel.
Tema Pühadus XIV Dalai Laama on maininud seda au ühe olulise põhjusena, miks ta tunneb kohustust bodong-traditsioon taas elustada.
Juba enne hiinlaste sissetungi Tiibetisse 1950. aastal polnud bodong-suuna õpetusest eriti palju teada ega säilinud, eriti raskeks muutus olukord pärast aastat 1959. 1980-ndatel toodi uuesti kokku mõned bodong-mungad, et hakata eksiilis rajama kloostrit ja taaselustama traditsiooni. Hakati otsima ka neid tiibetlaste peresid, kes on eksiilis olles sellele traditsioonile truuks jäänud.
1992 pandi Tema Pühaduse toel ja initsiatiivil ning šveitslase Marlies Kornfeldi abil Nepalis Kathmandu lähedal alus uue bodong-kloostri ehitusele (arhitektiks šveitslane Christian Indermühle). Praegu on Pelmo Choeding ainus väljaspool Tiibetit olev bodong-klooster.
Abi on nii kloostri ehitamiseks kui traditsiooni elustamiseks tulnud Belgiast, Suurbritanniast, Rootsist, Soomest ja mujalt. Võimalikuks on saanud Indias Dharamsalas Bodong Reserach and Publication Centre'i asutamine. Keskusel on keskne osa bodong-traditsiooni taaselustamisel ja kloostri õpetussuundade väljatöötamisel ning viie tähtsama teose taastamisel ja trükkimisel. Suurt tööd teeb sel alal ka Delhis asuv Tiibeti Keskus.
Üks olulisematest ülesannetest on bodongi laama Dampa Sonam Gyaltseni (1312-1375) taassünniks tunnistatud Rinpotše Sonam Dhondupi väljaõpetamine.
Bodongi puhta õpetusliini taastamiseks on vaja kokku koguda kogu teistes traditsioonides säilinud bodong-õpetus, anda see edasi õppijaile ja tulevastele teostajatele. Juhiseks on siinjuures Tema Pühaduse Dalai Laama sõnad: "Üritame hoida elus kogu tiibeti budismi, mis tähendab seda, et elus tuleb hoida kõiki traditsioone. Kui on terved viis sõrme, on terve ka käsi. Ilma viie sõrmeta pole kätt. Samal kombel võime kõnelda ka tiibeti vaimsuse säilitamisest. See on meie kohus."
Bodong-traditsioonile on iseloomulik naiste austamine nii jumaluste kehastuste kui vaimsete teostajatena, näiteks juhib Samdingi kloostrit naiskehastus, 12. Samding Dordže Phagmo. Bodong-traditsioon tunneb palju mitmesuguseid tervendusvõtteid, ka nende teadmiste taastamine ja edasiõpetamine on väga oluline.
Hiinlaste vallutuste ja repressioonidega seoses on kaduma läinud või hävinud paljud bodong-kirjutised, palvete kogumikud jm materjalid. Uurimis- ja kirjastuskeskused püüavad neid leida või taastada, koguda infot kadunud teoste sisu kohta.
Meil kõigil on võimalik toetada bodong-traditsiooni elustamist: uute munkade-nunnade väljaõpetamist, kloostri väljaehitamist, põhiteoste taasavaldamist jne.
Toetusraha (kas ühekordse summana või soovi korral perioodiliselt) tuleks kanda arveldusarvele
10010353221011, SEB EÜP, kood 401, Krista Umbjärv;
lisada: Bodongi toetuseks (soovi korral ka täpsustus: munkade ülalpidamiskuludeks, kloostrile, trükikulude katteks vms).
Summa suurus ei ole siinkohal oluline, ka sada-paarsada krooni on seal juba suureks abiks. Dharamsalasse jõuavad laekunud toetussummad Soome toetusrühma abil. Edaspidi anname siin ka infot kogutud summadest ja nende kasutusaladest. Lisainfot saab ka kodulehelt www.bodong.info või võttes ühendust:
sydames@gmail.com, tel 53 731 225 (Krista)
rimo.loiv@gmail.com, tel 56 689 216 (Rimo)
Septembris 2006 alustati mitmete inimeste initsiatiivil bodong-traditsioonile annetuste kogumist. 2006 aasta jooksul koguti ühtekokku 17950 krooni. Sellest 350 krooni annetasid toetajad otseselt kirjastamiseks ja 150 krooni kloosti kulude katteks. Ülejäänud raha kasutamise ostustasid ja otsustavad mungad kohapeal vastavalt enda ja kloostri vajadustele.
Nepalis asuvale kloostrile on see suureks abiks ning meieni on jõudnud ka tänusõnad kloostrilt ja Geshe Pema Dorjeelt. Rinpotše rõhutas, kui oluline on see toetus noortele munkadele, sest nemad on selle traditsiooni tulevased seemned.
Suur tänu kõigile, kes on toetanud ja toetavad jätkuvalt! Teie kõigi abi on Dharma püsimajäämiseks väga oluline!