Teosoofia

Küsimusele, kas teosoofia on usund, pidi Blavatsky omal ajal üsna palju vastama ning ta kirjutas sama pealkirja all ka ühe artikli. Tol ajal oli "usund" teosoofia kohta isegi vähe öeldud – seda peeti mingiks uue aja sektiks või liikumiseks ja milleks kõigeks veel. Tänapäevalgi võib teosoofia kohta internetist ja mitmetest raamatutest väga vastakaid arvamusi leida. Samuti olen ma inimeste suust, kes ise otseselt teosoofiaga kokku pole puutunud, kuid midagi kuskilt teavad, üsna kummalisi arusaamu kuulnud.

Kui inimene liitub Teosoofia Ühinguga, on ta lubanud tunnustada ühingu programmpunkte, millest kõige tähtsamaks võib pidada üldise vendluse põhimõtet. Muid nõudmisi ühing oma liikmetele ei esita, vaid jätab iga inimese oma vastutusele programmpunktide ellurakendamisega seotud asjad. Siiski antakse neile, kes soovivad tõe ja tarkuse poole viival teel edasi sammuda, paljudes teosoofilistes põhiteostes selgeid juhiseid, kuidas selle eesmärgini jõuda.

Teosoofia on sama vana kui inimese püüe mõtestada oma olemasolu. Esmakordselt kasutasid seda nimetust Aleksandria filosoofid, keda nimetati tõearmastajateks – filaleetideks – sõnadest fil, "armastama" ja aletheia, "tõde". Teosoofia nimetus arvatakse sündinud olevat 3. saj. p.Kr., selle võtsid kasutusele Ammonios Sakkas ja tema õpilased, kes rajasid eklektilise teosoofia süsteemi. (H.P.B. "Teosoofia võti")

Teise maailmasõja eelses Eestis ei olnud Teosoofia Ühingu rahvusvahelises keskuses Indias registreeritud Eesti teosoofia ühingut, küll tegutses aga teosoofiahuviliste grupp (mh. kuulus sinna ka kirjanik Mait Metsanurk). Vabariigi ajal anti 1930. aastatel välja mõned teosoofilised raamatud:

Teosoofia on niisama vana kui inimese püüe mõista ja mõtestada oma eksistentsi. Läbi aegade on mõtlevad inimesed juurelnud küsimuste üle, kust me tuleme, kes me oleme, mis on meie elu mõte. Teosoofia on elufilosoofia, mis aitab leida vastuseid neile küsimustele. See annab elule mõtte, mõistusele tööpõllu, südamele sihi ja vaimule eesmärgi. Teosoofia on alati olemas olnud ja pärimusena tänapäeva kandunud.