Vedanta

Umbes kümmekond aastat tagasi hakkasin võrdlema J. Krishnamurti õpetusi ja vaateid India vedaantafilosoofiaga ja pidasin sel teema Islandil Teosoofia Ühingus (TÜ) mõned loengud. Nagu teate, ütleb TÜ teine põhieesmärk: “Edendada võrdleva usuteaduse, filosoofia ja loodusteaduste uurimist.” Siinne kõrvutamine pole tehtud ainult selleks, et avastada neis kahes õpetuses midagi ühist, vaid ka selleks, et muuta puhtamaks ja süvendada meie arusaamist. Eesmärgiks on, et see kõrvutamine ei toimuks ainult intellektuaalsel tasandil.

“Oli sadanud kogu öö ja enamiku hommikust ning nüüd loojus päike tumedate, raskete pilvede taha. Taevas polnud värve, kuid õhku täitis vihmaga immutatud maa lõhn. Kogu öö olid katkematult ja rütmiliselt krooksunud konnad, kuid koidiku saabudes nad vaikisid.”

Adhikāri ehk kvalifitseerunud pürgija vedaanta-teel on selline, kes on hävitanud mala-dosa ehk meele ebapuhtuse ja iviksepa-dosa ehk meele rahutuse.

Sādhana tähendab “vahendit, meetodit” ja chatustaya tähendab “neljaosaline”. Seega võib tõlkida Sādhana-chatustaya't kui “neljaosaline meetod”.

Neljaosaline meetod sisaldab endas:

Vedaanta filosoofia on Indias nii budismi kui ka kõige ülejäänu aluseks. Praegussaegsel advaita-vedaanta koolkonnal on paljudes küsimustes budistidega ühine arusaam. Muidugi ei nõustu nendega õigeusklikud hindud, sest nende jaoks on budistid hereetikud. Samas on olemas jätkuv püüe selles suunas, et laiendada vedaantat nõnda, et sinna võiks lisada ka hereetikud.