Teosoofia ja Teosoofia Ühingu ajaloost

Teosoofia on sama vana kui inimese püüe mõtestada oma olemasolu. Esmakordselt kasutasid seda nimetust Aleksandria filosoofid, keda nimetati tõearmastajateks – filaleetideks – sõnadest fil, "armastama" ja aletheia, "tõde". Teosoofia nimetus arvatakse sündinud olevat 3. saj. p.Kr., selle võtsid kasutusele Ammonios Sakkas ja tema õpilased, kes rajasid eklektilise teosoofia süsteemi. (H.P.B. "Teosoofia võti")

Kuigi eklektiline teosoofiline süsteem kujunes väidetavalt välja alles 3. sajandil, on see algupäraselt siiski palju vanem. Diogenes Laertis väidab, et selle lõi Ptolemaioste dünastia ajal elanud egiptuse preester Pot-Amun. Autor teatab meile ka, et see nimi on kopti päritolu ja tähendab Tarkuse jumalale – Ammonile – pühitsetut. Teosoofia on sama, mis brahma-vidyâ, jumalik teadmine. Apostel Paulus kasutab samuti sõna theosophia1 Ko. 2:7, mis meie Piiblis on tõlgitud Jumala salajas olevaks ja varjatud tarkuseks (kreekakeelses algtekstis: "alla laloumen theou sophian en mysterio...").

Teosoofilisi organisatsioone on olnud ajaloos mitmeid. Praegune ülemaailmne Teosoofia Ühing (TÜ) loodi 1875. aastal New Yorgis. TÜ esimene president oli Henry S. Olcott, esimeseks sekretäriks valiti H. P. Blavatsky – teda peetakse Ühingu vaimseks juhiks.

Alates 1882. aastast asub TÜ peakorter Indias Adyaris. Praegune president on Radha Burnier (ka tema isa N. Sri Ram on olnud TÜ president).

Tänapäeval on organisatsioonis üle 32 tuhande liikme maailma kõigilt kontinentidelt.

TÜ paikkondlik lüli on loož. Looži moodustab vähemalt seitse liiget ja see registreeritakse India peakorteris. Riik registreeritakse Ühingus iseseisvalt esindatuks siis, kui seal on moodustatud vähemalt 7 looži. Eestis on praeguseks kaks looži - H.P.B. Loož (Tallinn) ja Isise Loož (Tartu).